AI Act alates 2. augustist: miks QR-kood ei asenda tehisintellekti märgistust

Euroopa Komisjon avaldas 20. juulil 2026 suunised AI Acti artikli 50 kohaste läbipaistvuskohustuste kohta; seotud ülevaatelehte uuendati viimati 29. juulil 2026. Kohustused kehtivad põhimõtteliselt alates 2. augustist 2026. Meeskondade jaoks, kes avaldavad tehisintellekti abil loodud pilte, videoid, helifaile või tekste, on tehniline eristus otsustava tähtsusega: sisu masinloetav märgistus, selle tuvastatavus ja inimestele mõeldud nähtav teade on eri tasandid. QR-kood võib päritoluinfo ja selgituste jaoks lisada neljanda tasandi. See ei asenda aga automaatselt teisi tasandeid.

Artikkel 50 eristab teenuseosutajaid ja kasutuselevõtjaid

Artikli 50 sõnastus kehtestab erinevatele rollidele erinevad kohustused.

Süsteemide teenuseosutajad, mille abil luuakse sünteetilist heli-, pildi-, video- või tekstisisu, peavad tagama, et väljundid oleksid masinloetavalt märgistatud ning tehislikult loodud või muudetud sisuna tuvastatavad. Tehniline lahendus peab olema – niivõrd, kui see on tehniliselt teostatav – tõhus, koostalitlusvõimeline, töökindel ja usaldusväärne. Seega ei nimeta artikkel konkreetset vöötkoodivormingut. See nõuab väljastatud sisult teatavat omadust ja sobivat tuvastusvõimalust.

Kasutuselevõtjad peavad seevastu teatavates kasutusolukordades inimesi teavitama: näiteks emotsioonituvastuse ja biomeetrilise kategoriseerimise, süvavõltsingute ning teatavate avaliku huviga seotud teemasid käsitlevate tehisintellekti abil loodud või manipuleeritud tekstide puhul. Teave peab olema selge, eristatav ning kättesaadav hiljemalt esimese suhtluse või kokkupuute ajal. Lisaks kehtivad asjakohased juurdepääsetavusnõuded.

Ettevõttel võib olla korraga mõlemad rollid. Kes käitab omaenda genereerimissüsteemi ja avaldab selle tulemusi ise, peab seega kontrollima nii teenuseosutaja kui ka kasutuselevõtja poole kohustusi.

Miks „masinloetav“ ei tähenda lihtsalt „QR-koodi“

QR-kood on masinloetav. Sellest ei järeldu siiski, et tehisintellekti pildi kõrvale paigutatud QR-kood täidab juba teenuseosutaja kohustuse. Artikli 50 lõige 2 nõuab, et tehisintellektisüsteemi väljund oleks märgistatud ja tehisintellekti abil loodud või manipuleeritud sisuna tuvastatav. Eraldi paigutatud ruut viitab tavaliselt ainult välisele lehele. Kui pilti kopeeritakse, kärbitakse või edastatakse ilma kaasneva kujunduseta, võib viide kaduda, samal ajal kui sisu levib muutumatult edasi.

Arhitektuuriline järeldus on seega järgmine: väline QR-kood on üldjuhul täiendav päritolukiht, mitte sisu tehniline märgistus. See, kas konkreetne lahendus on õigusaktidega kooskõlas, sõltub süsteemist, väljundvormingust ja kasutuskontekstist.

Ka kasutuselevõtja poolel ei piisa skannimise kohustusest. Komisjoni KKK selgitab süvavõltsingute puhul sõnaselgelt, et avalikustamine peab olema tajutav ilma erivahendite või täiendava tegevuseta. Kasutuselevõtjad ei saa tugineda üksnes manustatud masinloetavale märgistusele. Seetõttu saabub teade, mis muutub nähtavaks alles pärast QR-koodi skannimist, nõutava esmase teavitamise jaoks liiga hilja.

Neli tasandit töökindlaks rakenduseks

1. Sisu märgistamine

Esimene tasand kuulub genereerimis- või ekspordiprotsessi. Sõltuvalt meediumist võivad kõne alla tulla allkirjastatud metaandmed, vesimärgid, krüptograafilised päritolutõendid, sõrmejäljed või nende tehnikate kombinatsioonid. Komisjoni suunistes rõhutatakse kahte omavahel seotud elementi: märgistamist ja tuvastatavust. Märgistus, mille kontrollimiseks puudub kättesaadav meetod, ei vasta kirjeldatud eesmärgile.

Vabatahtlik ELi tehisintellekti läbipaistvuse tegevusjuhend täpsustab üht võimalikku tõendamisviisi. Veebis levitatava konteinerisse pakitud sisu jaoks näeb see ette mitmekihilise lähenemisviisi, mis hõlmab digitaalselt allkirjastatud metaandmeid ja tajumatut vesimärki. Vaba teksti puhul kehtivad teistsugused tehnilised piirangud. Tegevusjuhend on vabatahtlik, artiklist 50 tulenevad kohustused aga mitte.

2. Tajutav teade esimesel kokkupuutel

Teine tasand on suunatud inimestele. Teade peab ilmuma seal, kus sisu esimest korda tajutakse – mitte ainult üldises privaatsusteates või lingitud alamlehel. Sõltuvalt meediumist võib selleks olla nähtav märgistus, suuline teade või muu selge ja juurdepääsetav vorm.

Toimetuslike tekstide puhul on oluline erand: KKK selgitab, et avaliku huviga seotud teemadel avaldatud tekste ei pea märgistama, kui neid on sisuliselt kontrollinud inimene või need on läbinud toimetusliku kontrolli ning füüsiline või juriidiline isik vastutab toimetuse eest. Ainult õigekirja- või vormingukontrollist selleks ei piisa.

3. QR-kood päritolu- ja kontekstiteeks

Kolmas tasand on vabatahtlik, kuid tegevuse seisukohast kasulik. QR-kood võib juhtida trükitud motiivilt, pakendilt, messibännerilt või esitluselt püsivale päritolulehele. Dünaamiline QR-kood võimaldab sihtkohta kontrollitult edasi arendada, ilma et füüsilist andmekandjat peaks välja vahetama.

Sihtlehel ei tohiks esitada üldist väidet „AI Actiga kooskõlas“. Mõistlikum on näidata kontrollitavaid fakte:

unikaalne vara- ja versioonitunnus,
vastutav organisatsioon ja kontaktpunkt,
kasutatud tehisintellektisüsteem, kui seda saab avalikustada,
loomise aeg ja peamised töötlemisetapid,
inimliku või toimetusliku kontrolli staatus,
olemasoleva märgistuse liik ja juurdepääs detektorile,
praegune avaldamisstaatus ning parandamis- või tagasivõtmisteated.

Isikuandmeid sisaldavad viibad, sisemised mudeliparameetrid ja konfidentsiaalsed tootmisandmed ei kuulu avalikule päritolulehele. Läbipaistvus ei tähenda ärisaladuste või isikuandmete avalikustamist.

4. Sisemine tõendamisprotokoll

Avalik leht ei asenda sisemist auditeerimislogi. Iga avaldamise puhul peaks olema võimalik tuvastada, milline lähteobjekt loodi, millised teisendused toimusid, millised metaandmed säilisid ja kes andis avaldamiseks loa. Praktilised on muutmatud vara-ID-d, avaldatud failide räsi väärtused, ajatemplid, versioonisuhted ja protokollitud kontrollitulemused.

Rakendatav töövoog seitsmes etapis

Määrake rollid: dokumenteerige iga süsteemi puhul, kes on teenuseosutaja, kasutuselevõtja või mõlemad.
Kaardistage väljundiliigid: käsitlege pilti, videot, heli, vaba teksti ja konteinerisse pakitud teksti eraldi.
Kontrollige märgistust ekspordil: ärge otsige lahendust alles avaldamisahela lõpus.
Testige teisendusi: tihendamine, skaleerimine, kärpimine, transkodeerimine ja platvormile üleslaadimine ei tohi märgistust ega tuvastamist märkamatult rikkuda.
Paigutage teade esimesse kokkupuutepunkti: nähtavalt või kuuldavalt, arusaadavalt ja juurdepääsetavalt; QR-kood viib ainult üksikasjade juurde.
Versioonistage päritoluleht: stabiilne URL, ajakohased faktid ning selge muudatuste ja tagasivõtmise loogika.
Säilitage tõendid: protokollige testitulemused, kinnitused, detektori versioon ja avaldatud vara versioon ühiselt.

Eriti kriitiline on tööriistade vaheline üleandmine. Generaator võib väljastada õigesti allkirjastatud metaandmed, mis pildiredaktorist eksportimisel või sisuhaldussüsteemi üleslaadimisel eemaldatakse. Seetõttu tuleb kontrollida mitte ainult lähtefaili, vaid ka tegelikult avaldatud faili.

Levinud väärarusaamad

„QR-kood on ju masinloetav.“ Jah, kuid sageli märgistab see kandjat või kujundust, mitte püsivalt tehisintellekti väljundit ennast.

„Metaandmetest piisab alati.“ Mitte tingimata. Vormingud ja platvormid võivad metaandmed eemaldada. Seetõttu tugineb vabatahtlik tegevusjuhend paljude levinud meediumite puhul mitmele märgistuskihile.

„Nähtav teade võib olla QR-koodi taga.“ Esmase kokkupuute puhul on see riskantne, sest inimesed peaksid esmalt tegema täiendava toimingu.

„Iga tehisintellekti abil toetatud tekst vajab märgistust.“ Ei. Kohaldamisala, tavapärane toimetamine, avaliku teabe eesmärk ning tegelik inimlik kontroll ja toimetuslik vastutus vajavad eristatud hindamist.

Millele tuleks enne 2. augustit keskenduda

Komisjoni KKK nimetab piiratud üleminekuperioodi üksnes teatavate süsteemide märgistamis- ja tuvastamiskohustuse jaoks, mis lasti turule juba enne 2. augustit 2026: nende puhul on oluline kuupäev 2. detsember 2026. Ülejäänud kohustuste puhul ei ole see üldine edasilükkamine. Enne 2. augustit loodud sisu ei pea KKK kohaselt tagasiulatuvalt märgistama, kuid vabatahtlikku tagantjärele märgistamist soovitatakse.

Seetõttu ei ole järgmistel päevadel esimeseks sammuks ulatuslik QR-koodikampaania. Esmatähtsad on rollide selgitamine, ekspordi- ja tuvastamistestid, nähtavad teated tegelikus edastuspunktis ning töökindel tõendamisprotokoll. Seejärel saab QR-koodist see, mida ta hästi teha suudab: stabiilne sissepääs täiendava, ajakohastatava päritoluinfo juurde.